Ma vihkan, kui täiskasvanud inimesed mossitavad või lasevad emotsioonidel enda üle võimu omada ja lausa mõnuga püherdavad mingi negatiivse tunde sees. Kuidas on võimalik nõnda oma eluga kuhugi üldse jõuda ja miks selliseid inimesi nii palju on? Väga väsitav on sellistega suhelda.
@annikakuldmaa
Samamoodi on naljakas kuidas tundub olevat nagu eeldus, et sinu emotsioon on minu mure / põhjus / kohustus.
Kuidas? Mina ütlesin midagi, sina otsustasid sellele vastavalt reageerida. Emotsioon on isikliku tõlgenduse tulemus ja selle väljendamist saab teadlikult suunata.
@simpsel
Just. See teadmine on mind omal ajal väga palju aidanud. Ma olen palju vaeva näinud, et õppida emotsioone enda jaoks teadvustama, neid endast läbi laskma ja pärast seda nad kõrvale heitma ja eluga edasi minema. See oskus annab uskumatult suure vabaduse. Sama igasugu sõltuvustega.
@BAZOOKAAAAAAA
Nt pea kõigis töökollektiivides, kus ma viibinud olen, on mõni inimene, kes elab oma koduste/tööalaste probleemide tõttu tekkinud negatiivsed tunded teiste peal välja. Nendega tunduvalt raskem koostööd teha. Alati peab mõtlema, mis tujus see kolleeg võiks täna olla. Nii et häirib
@annikakuldmaa
Huvi pärast küsin, kas need “ma vihkan” ja “fking närvi ajab” tweedid veidi vastuolus pole “emotsioonidel enda üle võimu omamise” jutuga?
@rviia
Väga hea tähelepanek. Sõna “vihkama” ei tohiks tõesti nii kergekäeliselt kasutada, kui seda siin tegin. Kui kirjutan siia, et midagi vihkan või miski mind fking närvi ajab, siis tegelikult ma nii tugevaid tundeid ei tunne. Tegu järelemõtlematu liialdusega. Pean end parandama.
@annikakuldmaa
Nõus selle õpitud abitusega, mis
@kaimarkaru
mainis. See negatiivne enesehaletsus on turvalisem ja tuttavam kui muutus. Muutus sisaldab teadmatust ning sellega kaasneb alati küsimus "mis kui see ei tööta?" Aga peaks küsima "mis kui see töötab?".
@annikakuldmaa
Inimesele meeldib jääda kindlaks oma veendumustele, vaatamata sellele, et need veendumused on ümber lükatud, edasi arenenud. Heal juhul inimene areneb ja lisab oma teadmistesse uusi mõtteid, halvemal juhul inimene on endiselt kinni oma veendumustes ja süüdistab muutunud maailma.
@annikakuldmaa
Kusjuures üsna eranditult on need alati vanemad mehed, kes jonnima ja vinguma hakkavad. Vahest tuleb seda jonnimist ette kui poes pole mingit imekaupa, mida neil nüüd ja kohe vaja on.
@annikakuldmaa
Eks see tõesti on kurnav, kuid tihti võib see olla hoopis haiguse sümptomiks. Ja korrektse abi või ravi korral võib inimene vägagi palju saavutada. Tean seda isiklikust kogemusest. Ja lisaks tujule ja teotahtele võib võtta selline haigus ka sõpru.
@annikakuldmaa
Tavaliselt on selline käitumine millegi kompensatsioonimehhanism. Sellistega suheldes jääd alati kaotajaks pooleks, sest nad tirivad sind kuhugi madalale, kus neil on alati eelis kõigi ees, kes nii madalad olla ei oska.
@annikakuldmaa
Mina tegin kunagi teadliku otsuse endale mitte ühtegi emotsiooni keelata. Ja kui on sitt, siis ma ei viitsi teha nägu et ei ole sitt. Võtke heaks või pange pahaks. No kogu aeg ei ole sitt ka ju 😁
@annikakuldmaa
Kirjeldad Eestk Twitterit? Siin iseloomulik ka veel see, et kui leidubki mõni, kes ütleb midagi positiivset, ilmub varsti kari kaasmaalasi oma ohustatud "negatiivset ruumi" häälekalt taastama.